Ohumärgid “seal all”

Vaagnapõhi on üks huvitav piirkond, sest kuigi me neid lihaseid ei näe, mõjutavad nad naise tervist nii füüsilisel, emotsionaalsel kui vaimsel tasandil. Võib kõlada uskumatult, kuid probleemid vaagnapõhjas võivad olla nii seljavalu kui jalakrampide põhjuseks, ning mõjutada ka hääleaparaati ja intiimseid naudinguid.

Need on enamlevinud ohumärgid, et piirkonnale “seal all” tuleks kiiremas korras rohkem tähelepanu pöörata:

  • “joostes tulevad tilgad püksi”, st ootamatud uriinilekked sportides, naerdes, aevastades, köhides
  • Liiga sage või liiga ootamatult ilmnev vajadus külastada tualetti
  • Põis ja/või sool ei tühjene täielikult või võib juhtuda, et kaotad põietegevuse üle kontrolli
  • Kogemata lased lendu kõhutuule
  • Organi (emaka, põie, tupeseinte, anuse) allavaje – naised võivad tunda alakõhus raskustunnet, venitavat või kiskuvat tunnet, “midagi kukub tupest välja” tunnet või tunda/näha tupe avauses mügarikku või lokkivaid tupeseinu
  • Pidev kihelus ja põletikutunne, kuigi testid on korras
  • Valu vaagna piirkonnas
  • Valu ja/või ebamugavustunnet vahekorra ajal, tampooni sisestades
  • Vahekord on tundetu ja/või ebamugav, orgasmi saamine on raskendatud
  • Väliselt võid märgata, et häbememokad on lõtvunud. Emotsionaalselt muutud “selle” piirkonna peale mõeldes nukraks või lootusetuks.
  • (Ala)seljavalu

 

Miks vaagnapõhjaprobleemid ilmnevad?

Lihtne vastus on, sest vaagnapõhjalihased on välja veninud, nõrgaks läinud või pinges. Põhjuseid, miks lihastega midagi juhtub, on mitmeid.

On naisi, kelle vaagnapõhi on juba sünnipäraselt nõrgem. Teised märkavad muutuseid seoses raseduse, sünnituse, menopausi, treenimise või mõne haigusega seoses.

Mõneden inimestel on vaagnapõhi pinges ja nad ei ole suutelised seda lõdvestama. Seda olukorda saab muuta veelgi halvemaks vaagnapõhjalihaseid treenides ilma, et neid vahepeal lõdvestatakse.

 

Vaagnapõhjalihaste olukorda mõjutavad mitmed tegurid:

  • Sa ei treeni neid, või just vastupidi – oled nad üle treeninud
  • Rasedus ja sünnitus
  • Pidev ja vales asendis raskuste tõstmine ja kandmine, istumine jm kehaasendid
  • Pidev kõhukinnisus või -lahtisus
  • Ülekaal (kehamassiindeks >25)
  • Krooniline köha või aevastamine, sh astma, suitsetamine, allergiad
  • Trauma/operatsioon vaagna ja/või kõhu piirkonnas
  • Vanus, menopaus, elustiil

Kuigi me ei näe vaagnapõhjalihaseid, saab nende tegevust tahtlikult kontrollida ja neid treenida täpselt samamoodi kui treenitakse biitsepsit või kõhulihaseid. Vaagnapõhjalihaste treenimine ei ole kosmoseteadus ja nii nagu Sa tõenäoliselt oled kuulnud, saab neid tõepoolest pea igal pool teha. Olulised on siinjuures need viis punkti:

  1. Teadmine, kus vaagnapõhi ikkagi asub
  2. Kuidas vaagnapõhja pingutada…
  3. … ja kuidas seda lõdvestada
  4. Regulaarne treenimine
  5. Oma elustiili ja harjumuste jälgimine ja korrigeerimine

Kui Sa koged artikli alguses nimetatud probleeme, võta minuga ühendust, et saaksime koos leida üles sümptomite põhjuse ning seejärel valida välja just Sulle sobilikud harjutused ning vajalikud soovitused ja praktikad.

Samuti oled oodatud töötuppa „Harjutused vaagnapõhjale ja kõhule

Kokkuvõtteks: vaagnapõhja treenimine – vajadusel siis tugevdamine või vastupidi just selle lõdvestamine – saab aidata paljude probleemide korral, sh uriinilekked, allavaje, seksuaalne tundlikkus.

 

“Ei julge kohe kõva häälega öeldagi aga praegu on seis selline, et praktiliselt ei tule tilkagi. Tundub päris uskumatu. Jätkan harjutustega ja hoian meeles ka soovituse aegajalt hingata 😉 Aitäh sulle toetuse, inspiratsiooni ja juhendamise eest!”

Write a comment