Raskustunne alakõhus ja allavaje – kuidas nendega toime tulla?

Tänavune talv on minu juurde toonud mitmeid naisi, kes seoses pika vinduva köhaga märkavad alakõhtu tekkinud raskustunnet või pelgavad, et „sealt alt“ kukub miskit kohe välja.

Kuidas tekib?

Pikaleveninud köha on üks põhjustest, mis mõjub vaagnapõhjalihastele ja tervele alakõhu piirkonnale kurnavalt. Vaagna elunditeks on põis, emakas, soolestik ja anus. Neid organeid hoiavad paigal erinevad sidekoed ja alt toetab meie keha vaagnapõhi. Pikka aega kestev köha tekitab järjepideva surve vaagnapõhjale ning justkui venitab nii sidekoed kui vaagnapõhjalihased välja. Selle tagajärjel võib naine kogeda erinevaid ebameeldivusi ning halvemal juhul võivad ilma vaagnapõhja toeta jäänud elundid ka tuppe või selle kaudu välja vajuda.

Millised on sümptomid?

Allavaje tekitab nii emotsionaalset kui füüsilist ebamugavust ning võib mõjutada elu kõige ootamatumatest külgedest. Esimeseks märgiks on enamasti raskustunne alakõhus. See tekib esialgu õhtuti või pärastlõunal mil keha on juba väsinud ja gravitatsioon oma töö teinud. Seda võib märgata ka tsükli erinevatel perioodidel, kuid ajapikku muutub raskustunne pidevaks. On tõenäoline, et suguühe on ebamugav ja valulik, tampooni sisestamine võimatu. Kindlasti tunneb naine ebamugavust joostes või sportides, samuti võib olla raskusi põie tühjendamisega. Siit edasi võivad tekkida põiepõletik või üliaktiivse põie sündroom.

Naine saab ennast ise „diagnoosida“, katsudes 1-3 sõrmega tuppe seestpoolt. Kui sõrmedele jääb ette takistus – on see siis emakakael või mõni muu arusaamatu mügarik – tuleks olukorra korrigeerimiseks konkreetseid samme astuda – käia günekoloogi või spetsialisti juures nõu küsimas.

Mida ette võtta?

Võib täie kindlusega öelda, et teadlikkus oma kehast, rühist ja hingamisest + spetsiaalsed harjutused leevendavad olukorda oluliselt või korrigeerivad selle täielikult.

Allavajesümptomite leevendamiseks ja korrigeerimiseks on mitmeid võimalusi. Enamasti soovitatakse teha vaagnapõhjaharjutusi ning igal vabal hetkel pingutada. Siinkohal tuleb siiski meeles pidada, et allavaje (või selle kahtluse) korral on harjutused ja ennekõike harjutuste sooritamise asendid traditsioonilisest erinevad. Kui tavaliselt võiks vaagnapõhja pingutada nii süüa valmistades kui koosolekulaua taga istudes, siis allavaje korral võib selline harjutamine olukorda halvendada.

Mainin ka, et harjutused on erinevad nii nende lekete korral, mida koged aevastades või sportides. Ning erinev lähenemine on sellele olukorrale, mil pead väga sageli tualetis käima või sul on ilmnenud üliaktiivse põie sündroom.

Kui allavaje on juba väga tõsises faasis, siis harjutustest enam kasu ei ole ning aitab vaid kirurgiline sekkumine. Kuid ka sellisel juhul tuleb asuda harjutusi tegema, sest kahjuks näitab statistika, et 36% (mõne uuringu kohaselt koguni 50%)  juhtudest taastub operatsioonieelne olukord 1-2 aasta jooksul.

Allavajet korrigeerivaid harjutusi ei sooritata püsti ega istudes vaid pikali. Need on üsnagi spetsiifilised, kuid jõukohased erinevas vanuses ja kaalukategoorias naistele. Minu praktikas on naisi nii 20ndates kui 50ndates kes on oma probleemile edukat leevendust leidnud. Optimistliku näitena saan rääkida kahest erinevas vanuses naisest, kelle keha taastus paari kuuga sedavõrd, et operatsiooniks enam näidustust ei olnud.

Kas see olukord paraneb iseenesest?

Kui allavaje on tekkinud, siis üldjuhul see iseenesest ära ei lähe. Õnneks on allavaje korrigeerimiseks olemas spetsiaalsed harjutused ja asendid, mis aitavad olukorra kenasti kontrolli alla saada. Allavaje ja raskustunde leevendamiseks võib kasutada ka merekäsnatampoone.

Mida sa KOHE saad enda heaks teha?

Koos spetsiaalsete harjutustega on paar olulist asja, millele ennekõike tähelepanu pöörata. Sest pole mingit mõtet teha harjutusi, kui sa teisalt oma elustiili ja harjumustega harjutuste mõju koheselt olematuks muudad. Samuti on järgmised punktid olulised selleks, et igasuguseid ebamugavusi juba eos vältida:

  1. Hinga ja lõdvestu! Hingamine on üldiselt automaatne tegevus, kuid teadlik hingamine on oluline selleks, et saaksid vaagnapõhja tõeliselt lõdvestada. Võib ju tunduda kummaline, et miks rääkida lõdvestamisest kui tegelikult on vaja pingutada?! Aga seetõttu, et enne ei saa pingutada kui oled vaagnapõhja lõdvestanud!

Vaata lisatud fotolt asendeid, tõsta jalad kõrgemale ning lõdvestu ja hinga!

  • Kehahoid! Ja seda nii seistes kui istudes. Seistes jälgi, et vaagen asub ülakeha all ega vaju ette (a la lõngus) ega taha (a la iluvõimleja). Istudes jälgi, et sa ei lösuta ristluul, vaid tunne läbi tuharate istmikuluid ning hoia selg sirge (jah, emal oli ka seekord õigus!).
  • Jälgi keha erinevate liigutuste ja liikumiste ajal. Raskusi tõstes (laps, poekott, korv ahjupuudega) jälgi, et keha jääb keskjoonele ega vaju ühele küljele ära. Saad selleks rakendada nii vaagnapõhja- kui kerelihaseid ja lihtsalt teadlikult oma keha liikumist märgata. Või ka väiksemaid raskusi tõsta või tõstmisest mõneks ajaks sootuks loobuda.
  • Seedimine korda! Kui kõht on sageli või enamasti kinni või just lahti, annab see vaagnapõhjale liigse koormuse. See võib nii probleemide tekkimisele kaasa aidata kui ollagi üheks peamiseks põhjuseks. Lisaks mõjutavad seedeprobleemid hormonaalset tasakaalu ja see omakorda hakkab mõjutama paljusid muid protsesse meie kehas.
  • Ära nuuska ega köhi potil istudes! Sest siis on su vaagnapõhi eriti kaitsetus olekus. Samuti ära jää potil istudes telefoni näppima või raamatut lugema.
  • Jälgi oma kehakaalu! Liigne kehakaal annab vaagnapõhjale pikaajalise surve ning koos köhaga mõjub topelt kurnavalt. Proovi jõuda jälile, kas ülekaal on tingitud stressist, veresuhkru kõikumisest või muust ning tee oma elustiilis sobilikud korrektuurid.
  • Väldi valesid harjutusi! Allavaje korral tuleb vältida raskuste tõstmist, on selleks raskuseks kang, laps või poekott. Samuti väldi harjutusi mis tekitavad kõhule tugevat survet (plank, traditsioonilised jala- või keretõsted, hüpped). Kui vaagnapõhi on nõrk ning sa ei oska seda hoida, võid sa tekitada nii oma vaagnapõhjale liigse surve. Samuti ole ettevaatlik jadeiitmuna või kuulidega treenimisel – valed pingutused muudavad olukorra halvemaks.

Vajadusel küsi nõu katri.ristal @ gmail.com

Write a comment