Soovi korral saad artiklit ka KUULATA
On ilmne, et kõikidel, kes plaanivad alustada vaagnapõhja treenimisega, on üks esimestest küsimustest: kui pikalt ma pean treenima, et tulemusi märgata? Kuid nii irooniline kui see ka pole, on vastuseks „See sõltub!“. Misasi siis ometi millest sõltub ja miks ei võiks anda konkreetset vastust?
Vaagnavalu, lekked, allavaje või ebamugavustunne vaagna piirkonnas tekitavad kurbust ja frustratsiooni. Võibolla pole sa aastaid oma murele lahendust leidnud, kuigi oled küastanud mitmeid arste ja läbinud erinevaid teraapiaid. Võta endale hetk ja loe järgnevat, võibolla saad just siit esimesed vajalikud vastused oma küsimusele.
1. Sinu probleemi tõsidus annab enamasti, kuid mitte alati, aimu sellest, kui pikalt on probleem esinenud või kas selle tekkimisele on eelnenud mõni tõsisem juhtum. Siit esimene tarkusetera – kui märkad esimesi lekkeid, kui günekoloog viitab allavajele, kuigi Sa ise veel sümptomeid ei tunne, kui vaagna piirkonnas esineb valu ja/või ebamugavus – pöördu vaagnapõhja füsioterapeudi poole, sest mida varem tegelema hakkad, seda lihtsam on leida lahendusi. Mul on ka vastupidiseid kogemusi – ammune probleem on lahenenud hetkega – kuid need on siiski harvad õnnelikud juhused.
Üks väike nüanss veel – sageli juhtub nii, et sümptomid on jäämäe tipp ja selle all peitub hoopis vaagna piirkonna ebastabiilsus. Vaagnaga on seotud ca 40 lihast ja kui teatud osa neist ei ole juba mõnda aega efektiivselt toiminud, võivad ootamatud lekked, defekatsioonihäire või valu põhjus olla hoopis mujal kui ainult vaagnapõhjalihastes. Selliste juhtude korrigeerimiseks kasutan ma pehmekoe manuaalteraapiat (st mõjutan lihaseid ja sidemeid oma kätega/sõrmedega, ei „raksuta“).
2. Sinu valmisolek pühenduda ja oma elus korrektuure teha on üks väga suur tegur millest tervenemine sõltub. Olles ise mänginud tennist ja (rahva)tantsinud, siis tean omast käest, et hobidest loobumine ei ole mõnel juhul lihtsalt võimalik, sest nad aitavad stressi maandada, end välja elada, suhelda, jmt. Kui sümptomid esinevad peamiselt treeningul, tuleb teha kompromiss – kas mõneks ajaks treeningutest loobuda või leppida pikema tervenemisperioodiga. Samas on mitmeid teisi tegureid mis nii kardinaalseid muutusi ei nõua: näiteks loobumine kohvist, gaasiga jookidest, alkoholist. Toitumise ja tualetiharjumuste muutmine, funktsionaalse hingamismustri omandamine, igapäevane liikumine.
Kindlasti mängib siinkohal rolli ka see, millises eluetapis Sa parasjagu oled ja kas Sul on aega ja energiat muutustega tegeleda. Kiired ajad tööl, väikesed lapsed, reisimine või ka energia puudumine mõjutavad otseselt Sinu võimekust oma ellu muutusi tuua. Ka sellised olukorrad saab teraapiaplaanis arvesse võtta ja leida lahendus mis siiski parema enesetunde poole viib.
3. Välised tegurid mis võivad, kuid ei pruugi olla seotud vaagna piirkonnaga: traumad, haigused, alaägedad põletikud, jmt mis võivad sümptomite esinemisele kaasa aidata ning mida tuleb arvesse võtta. Samuti on oluline see, kas Sa käid hetkel veel mõnes teraapias, milliseid ravimeid võtad, vmt ning kuidas Su närvisüsteem selle kõige koosmõjule reageerib. Mõnel juhul oleme me erinevate arstide/terapeutidega koostööd teinud, et parim tulemus saavutada.
4. Sinu vanus ja elustiiliharjumused on üks väga oluline tükike selles pusles, sest siit saame teada stardipositsiooni. Naise hormonaalne tasakaal muutub läbi eluetappide ning mõjutab nii lihastoonust ja lihasmassi, see kehtib ka vaagnapõhjalihaste kohta. Samuti harjumused – milline on Su senine elustiil, kas ja milline on Su treeningharjumus ja soov muutusi teha.
5. Üldiselt on aga nii, et esimesi muutuseid peaksid Sa märkama 2-3 nädala või 3 vastuvõtu jooksul. See ei tähenda, et kõik Su sümptomid paari nädalaga lahenevad, kuid Sa peaksid tundma, et midagi on teisiti. Võibolla ei ole valu tugevus alanenud, kuid valu esinemise sagedus või pikkus on vähenenud. Võibolla käisid Sa tualetis 5-6 korda öö jooksul, kuid nüüd oled saanud paar tundi järjest rahulikult magada. Võibolla tunned, et soole tühjendamine on muutunud lihtsamaks. Tõenäoliselt ei ole batuudil hüppamine endiselt turvaline, kuid võimalik, et oled leidnud üles need lihased, mis aitavad turvatunnet tekitada. Võimalik, et muutus on nii väike, et kõikide murede kõrval Sa seda ei märkagi. Seetõttu on hea oma arenguid jagada füsioterapeudiga või ka päevikut pidada.
Üks nüanss on veel – tervenemise periood on enamasti pikem kui Sa ootad/loodad. Ka ma ise tegin kümmekond aastat tagasi pärast viimast sünnitust sama vea – loobusin treenimisest kohe pärast esmaste muutuste ilmnemist… ja olin peagi tagasi alguses (pigem küll tagasi toas, mitte jooksurajal). Selleks, et muutus oleks püsiv ja saaksid tegeleda endale meelepärasega, olgu siis naasta jooksurajale, rahvatantsutrenni, nautida valuvaba vahekorda või lihtsalt tunda end aevastades turvaliselt, on oluline leida põhjus, treenida teadlikult ja veenduda, et sümptomid kaovad ja Sa ise oled suuteline oma seisukorda hindama. Seega jah, see protsess võtab mõnevõrra pikemalt aega kui me tahame, kuid selle läbimisel jäävad muudatused püsima ja Sa saad tagasi elustiili mida armastad.
Vaata oma probleemidele otsa juba täna ja alusta teekorda rõõmsama endani. Olen Sinu jaoks olemas.
Vastuvõtuaeg broneeri Vello abiga.