Vaagnapõhjalihased

Vaagnapõhjaga tekivad probleemid enamasti siis, kui vaagnapõhjalihased on kas pinges või nõrgad (või mõlemat korraga).

Probleeme märgatakse sageli pärast rasedust, sünnitust ning seoses üleminekuea ja menopausiga, mil naissuguhormoonide tootmine vähebe. Lisaks võivad sellele kaasa aidata elustiil, haigused/operatsioonid, nõrgad kõhu- ja seljalihased.

Vaagnapõhjatreeningute ja -teraapia eesmärgiks on taastada lihaste elastsus, et nad toetaksid keha (näiteks raskusi tõstes või tantsides) ja reageeriksid õigel ajal (näiteks aevastades). Enne treenima asumist on oluline teada, kas lihased on pigem nõrgad või pinges, sest sellest sõltuvad harjutused ja treeningu tulemuslikkus.

  • Kui peamisteks sümptomiteks on:
    – lekked aevastamise, köhimise ja millegi/kellegi tõstmise ajal
    – joostes, hüpates või muidu trenni tehes tulevad tilgad püksi
    – täis põiega võib lekkida uriini
    – tunned alakõhus raskust, alaseljas valu
    – vahekord ei paku naudingut, sest tudlikkust ei ole

on Sinu vaagnapõhjalihased tõenäoliselt nõrgad ning vajavad treenimist. Nõrkadest lihastest tingitud uriinipidamatust nimetatakse stress-inkontinentsiks ja ka pingutus-inkontinentsiks. Selliste uriinilekete peamisteks põhjusteks on lihaste suutmatus reageerida piisavalt kiire pingutusega rõhu muutustele kõhus (aevastamine, hüppamine), või suutmatus  pingutust kestvalt hoida (täis põiega turvaliselt koju jõuda, joosta, kiiremalt kõndida).

Olukorrale “aitavad” kaasa muutused hormonaalses tasakaalus (üleminekuea ja menopausi saabudes väheneb naissuguhormoonide tootmine), krooniline köha, kõhukinnisus, valed treenimis-, töö- ja igapäevaharjumised, liiga suurte raskuste tõstmine, ülekaal, diabeet.

Soovitan: konsultatsioonrühmatreeningtrenn internetisviibrik

  • Kui peamisteks sümptomiteks on
    – liiga sage tualeti külastamine, seda nii päeval kui öösel 
    – vajadus tualetti külastada saabub ootamatult
    – põletikutunne, voolus, kihelus, kuid analüüsid on korras
    – vahekord ja/või tampooni sisestamine on ebamugav, valus
    – valu vaagna piirkonnas

on Sinu vaagnapõhjalihased tõenäoliselt pinges ning vajavad ennekõike lõdvestust. Pinges lihastest tingitud uriinipidamatust nimetatakse sund-inkontinentsiks. Kui pinges lihaseid üldlevinud soovituse alusel muudkui pingutada, võivad sümptomid veelgi süveneda.  Seetõttu on oluline õppida lõdvestuma, hingama ja valida treenimiseks õiged harjutused. Sage urineerimisvajadus võib aga olla tingitud sellest, et lihaste poolt survestatud põis saadab ajju signaali, justkui oleks ta täitunud. Mida sagedamini tualetis käia, seda väiksemaks muutub põis ja seda tihedamaks muutuvad käigud. Siinkohal võiks soovitada lisaks lõdvestusharjutustele ka põietreeningut ja päeviku pidamist.

Sageli  kaasneb (eelneb) pinges lihastele ärevus ja stress. Olukorda süvendavad kohvi, alkohol, gaseeritud joogid, suitsetamine, närvisüsteemihaigused, krooniline kõhukinnisus.

Soovitan: konsultatsioon, teraapiline massaazviibrik
Loe ka artiklit Luba oma vaagnapõhi puhkusele

 

Kuna enamasti on meie kehaliselt väljendunud probleemidel ka psühhosomaatilised põhjused, võid endalt küsida: kas sa julged olla sina ise? mida / keda sa kardad? mida sa saaksid ja peaksid ette võtma sinda saatva süütunde, hirmu, häbiga?

 

Loe allavaje kohta siit

Vaata, kus vaagnapõhjalihased asuvad ja kuidas neid treenida.

Vaagnapõhjalihaste ülesleidmiseks leia üles oma häbemekink, sabakont ja istmikuluud (need, mida läbi tuharate vastu tooli tunned). Vaagnapõhi kinnitub nende nelja „punkti“ külge, moodustades naise keha alla batuudile sarnaneva lihaskihi.

Vaagnapõhjalihaste asukoha määramiseks võid appi võtta väikese käterätiku. Keera see rulli ja aseta jalgade vahele istumise alla nii, et tunned vaagnapõhjale kerget survet.